Võrdsed võimalused ja vaba liikumine on Euroopa Liidu üks põhiväärtustest. Puuetega inimesed ei ole aga seni saanud kõiki võimalusi ja vabadusi täiel määral kasutada. Kõikjal ELis ei tunnustata puudestaatust ühtemoodi ning seepärast ei saa puudega inimene teist liikmesriiki külastades kasutada ei eritingimusi ega sooduskohtlemist, näiteks ei saa ta tasuta ja/või eelisjuurdepääsu teatud üritustele, tal ei ole võimalik osta soodushinnaga pileteid ega kasutada isikliku abistaja teenust. Et olukord muutuks, tegi Euroopa Komisjon sel nädalal ettepaneku võtta kasutusele ühtne Euroopa puudega isiku kaart, mille alusel tuleb tunnustada puuet kogu ELis. Kaarti hakkavad väljastama liikmesriigi asutused ja see antakse olemasolevatele tõenditele lisaks. Täiustatakse ka ELi parkimiskaarti, mis võimaldab puuetega inimestel kasutada reisimisel samu parkimisõigusi nagu oma elukohaliikmesriigis. Kaardid hakkavad olema nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Komisjoni ettepanekut hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu ning kui direktiiv vastu võetakse on liikmesriikidel aega 18 kuud, et see siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Loe ka ELi võrdõiguslikkusvoliniku Helena Dalli samateemalist artiklit.

Vaba liikumine peab olema võimalik kõigile

Vaba liikumine on olnud üks ELi olulisemaid põhimõtteid ja saavutusi alates ajast, mil see Euroopa Liidu aluslepingutes sätestati. See võimaldab meil avastada uusi kohti ja laiendada silmaringi, hüpata rongile ja sõita naaberriiki, õppida tundma erinevaid kultuure, tutvuda töövõimalustega, jätkata haridusteed või alustada uut elu teises riigis. See põhiõigus on tugevdanud Euroopa kodanike ühist identiteeti.

Paraku ei saa kõik eurooplased seda õigust võrdselt kasutada. Puudega inimeste jaoks kaasneb reisimisega mure eritingimuste ja -õiguste kehtivuse pärast: kas minu puudestaatust tunnustatakse ja kas linn on mulle ligipääsetav?

Seega ei saa praegu veel kõik ühtmoodi vabalt liikuda.

Euroopa Liidus on ligikaudu 87 miljonit puudega inimest. Liiga sageli piiravad nende võimalusi struktuursed tõkked ja süsteemne ebavõrdsus, mis ei lase neil oma kodanikuõigusi täielikult kasutada teistega võrdsetel alustel. See käib ka vaba liikumise kohta, sest teise liikmesriiki reisimisel puudestaatust automaatselt ei tunnustata.

Seetõttu ei pruugi teise liikmesriiki reisivale puudega inimesele olla tagatud kõik selles riigis puuetega inimestele kehtivad tingimused, nagu soodushinnad või erimajutus. Õiguslik ebakindlus ja lisakulud võivad pärssida puuetega inimeste soovi reisida teistesse ELi riikidesse.

Kui sain 2019. aastal Euroopa Komisjoni volinikuks, hakkasin koostama uut kümneaastast puuetega inimeste õiguste strateegiat. Konsulteerisin laialdaselt liikmesriikide, ELi institutsioonide ja puuetega inimeste organisatsioonidega selle üle, mida tuleb võtta, et võimaldada puuetega inimestel ühiskonnas täielikult osaleda. Üheks suurimaks probleemiks oli puudestaatuse (ja puudega isiku kaartide) vastastikuse tunnustamise puudumine liikmesriikide vahel.

Seepärast esitasime seadusandliku ettepaneku võtta kasutusele Euroopa puudega isiku kaart. See on ühtlasi strateegia üks juhtalgatustest. Kaart on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille osalised on EL ja kõik selle liikmesriigid. Sellega kutsume inimesi üles muutustele ja teeme veel ühe sammu selle poole, et vaba liikumise põhimõte kehtiks kõigi jaoks.

Euroopa puudega isiku kaardi ettepanek põhineb edukal katseprojektil, milles osales kaheksa liikmesriiki (Belgia, Küpros, Eesti, Soome, Itaalia, Malta, Rumeenia ja Sloveenia). Nüüd teemegi seadusandliku ettepaneku võtta kõigis ELi riikides kasutusele ühtne Euroopa puudega isiku kaart.

Kasutajasõbralik ja ühtse kujundusega kaart hõlbustab puudestaatuse vastastikust tunnustamist ja tagab, et puuetega inimesed saavad kasutada oma vaba liikumise õigust ka teistes ELi riikides reisides. Ettepaneku kohaselt tuleks soodustingimusi pakkuda kogu ELis kõigile võrdselt. Eritingimuste ja -kohtlemise hulka võivad kuuluda vaba juurdepääs, soodushinnad, tee- ja kasutusmaksude soodusmäärad, eelisjuurdepääs, isiklik abi, tugiteenused (näiteks punktkiri ja audiogiidid), ning liikuvusabi, kui kasutatakse näiteks ühis- või eratransporti, külastatakse kultuuriüritusi, muuseume või kontserte, vabaaja- ja spordikeskusi või lõbustusparke. Loodan, et Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kui kaasseadusandjad võtavad komisjoni ettepaneku kiiresti vastu.

Meie liidu tugevus ei seisne mitte üksnes majanduslikus jõukuses, vaid ka selles, et kõik inimesed saavad oma õigusi võrdselt kasutada. Peame jätkama tööd selle nimel, et kaotada tõkked, luua ligipääsetav keskkond ja pakkuda võrdseid võimalusi, et saavutada puuetega inimeste kaasamine ja täielik osalemine meie ühiskonnas.