Kõik võidavad!

Kõik võidavad tasapinnalisest kõnniteest, astmeteta sisenemisest, liftist, hästi valgustatud avalikust ruumist ja asutuse ruumidest või kontrastsetelt tähistatud pindadest, liikumisteedest ning mööblist, subtiitritest, lihtsatest ja loogilistest siltidest ning viitadest. Need ongi mõned näited ligipääsetavust tagavatest vahenditest ja disainilahendustest.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on koostöös Kultuuriministeeriumiga koostanud toetava mudeli ligipääsetavuse tagamiseks kultuuris ja spordis. Kultuuri ja spordi ligipääsetavuse leht on toetav mudel ligipääsetavuse hindamisel ja parandamisel, sellelt leiab kompaktse ligipääsetavuse info, soovitused ja viited, mis annavad ülevaate ligipääsetavuse seadusandlusest, enesehindamise ja koostöö võimalustest, kommunikatsiooni parandamisest ja paljust muust.

Seadusandlus (hoonete ligipääsetavus)

Planeeri tuginedes universaalsele disainile, nt avaliku ruumi, hoonete ja rajatiste, s.h loodusradade, parkide või mänguväljakute puhul nii, et on arvesse võetud väga erinevate kasutajate vajadusi ja vasta Eestis kehtivale seadusandlusele.

Määrus nr 28 Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele nõuded avalikku teenust pakkuva asutuse jaoks. Nõuded kehtivad ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või mis planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele ning millele on ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018. Määrus kehtib ka asulasisesele avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele.

• Vaata Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Ameti enesekontrollilehte ehitusmäärus nr 28.

Hooned, mille ehitusluba on antud välja ajavahemikus 01.01.2003 kuni 01.07.2015, peavad vastama tollel ajahetkel kehtinud määrust nr 14 Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes (vaata määrus 14 enesekontrollilehte).

NB! Kui hoonel puuduvad ligipääsulahendused liikumispuudega inimestele, teavita sellest kodulehel, et inimesed saaksid teha teadliku valiku.

• Vaata häid näiteid, ligipääsetavuse kohandustöid, analüüsi ja ettepanekuid kortermajade ligipääsetavuse kohta KREDEX korterelamute meetme ligipääsetavuse analüüsi aruandest (MTÜ Ligipääsetavuse Foorum ja Riigikantselei, 2021).

Mänguväljakud

Avalikus ruumis erinevate tegevuste planeerimiseks on vaja mõista erinevate inimeste vajadusi. Värskes õhus aja veetmine on oluline kõigile, loogem selleks ka võimalusi. Kõik lahendused saavad olla ligipääsetavad pea kõigile.

• Vaata EPIKoja videot ligipääsetavatest mänguväljakutest, kus avatakse olulised põhimõtted mänguväljakute ja tegevusparkide rajamiseks ning mida arvestada tegevusparkide ja mänguväljakute rajamisel, mis arvestavad inimese elukaarega.

Mänguväljakute puhul tuleb arvestada, et näiteks lisaks köitele ja mägironimiskividele on alati olemas käsipuuga trepp, piisavalt ruumi, et liumäe üleval jalgu õigesse asendisse sättida, et pinnad oleksid lapsevankri ja ratastooli liikumiseks sobivad (vt Haapsalu).

Kõik atribuudid ja seadmed nagu pesakiiged, mahukad kiiged, ämblikuvõrgu kiiged, spetsiaalsed turvalised nö tugitoolkiiged, karussel võiksid olla ratastooli ja käruga pealeminekuks sobivad (vt Haapsalu, ka nt Kadrioru park). Olulised on ka kõrgendatud liivakastide lahendused (vt Haapsalu) ja ratastooli-kiiged.

Kiikumine on igasuguste tunnetusteemade arendamiseks ülioluline, ka tavalastel. Kui ligipääsetavat mänguparki luua, siis mõelda, et ka pere tavalapsed ja teismelised saaksid ühiselt tulla ja olla. Lisaks mänguväljaku atraktsioonidele võiksid olla ka:

🏀 Korvpallikorvid ja jõusaali atribuudid
🚴 Jalgratta- ja tasakaaluharjutuste võimalused
🧗‍♂️ Ronimisseinad ja tasakaalu hoidmise elemendid (koos käepidemetega!) seega nt korvpallikorvid, jalgratas, mõni jõusaali atribuut oleks äge (vt Haapsalu). Erinevate ronimisseinte jm ronimisvõimaluste ja tasakaalu hoidmise atribuudid on samuti sobivad, aga oluline, et oleks alati kuskilt vajadusel kinni hoida.

• Vaata, kes projekteerisid Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni Keskuse tegevuspargi ja mänguväljaku. Tegevuspark valmis koostöös Lootusprojekt OÜ ja A&T Elekter OÜ-ga ning ehitust teostas Inseneriteenused OÜ.
• Ligipääsetav mänguväljak Pärnus
• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse loodud juhendmaterjal “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”.

Kuhu edasi?

• Kasutajad – oluline on kaasata kasutajaid, kes võivad olla nt kohalik puuetega inimeste organisatsioon ja inimesed kogukonnast.
• Konsulteerida juba mänguväljakuid loonud inimestega.
• Funktsionaalsus – lahendus peab olema kasutatav. Oluline on planeerida ümbritsev, nt jätta ruumi lahenduse kasutamiseks ja abivahendiga ligipääsuks; tagada pinnas, mis on abivahendi kaustajatele ligipääsetav (eriti hea on tartaan).