Mis on veebide ligipääsetavus ja miks see vajalik on?

Veebilehtede ligipääsetavus tähendab, et võimalikud paljud inimesed saavad neid lehti kasutada. Tavaliselt keskendutakse ligipääsetavusest rääkides küll peamiselt puuetega inimestele, kuid laiemalt on tegu veebilehe kasutusmugavuse tõstmisega, sest ligipääsetav leht on töökindlam, selgem ning efektiivsem.
w3.org/WAI/fundamentals/accessibility-intro

Ligipääsetavast veebilehest saavad kasu nii püsiva puudega inimesed, ajutise puudega (nt õnnetuse tagajärjel), noored ja esmakasutajad (kellel puudub pikaajaline kogemus veebi kasutamisega), eakad (nägemis-, mälu- ning motoorikahäired) kui ka kognitiivse erivajadusega inimesed (vajavad lihtsamat teksti ja lehe ülesehitust). Veebi ligipääsetavuse puhul räägime oluliselt paremast kasutajakogemusest.
w3.org/WAI/fundamentals/accessibility-usability-inclusion

Digiligipääsetavuse nõuete järgimise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Digiligipääsetavusega seotud ettepanekute, küsimuste, probleemide ja üldise tagasiside osas võib kirjutada meiliaadressile info@ttja.ee. Loe digiligipääsetavuse tagamisest.

Ligipääsetavuse teatis
Iga avaliku sektori asutus, kellele kehtivad digiligipääsetavuse nõuded, peab lisama enda veebilehele ja mobiilirakendusele ligipääsetavuse teatise (varem nimetati seda ligipääsetavuse avalduseks). Et nägemispuudega inimesel oleks võimalikult lihtne ja mugav kodulehe ligipääsetavuse infoni jõuda, on oluline, et "ligipääsetavus" oleks üks esimesi elemente, mida saab tab-nupuga fookusesse võtta. Loe rohkem TTJA kodulehelt.

Mida veebi ligipääsetavaks muutmisel silmas pidada?

• Taga klaviatuuriga navigeerimise võimalus

Olles harjunud veebilehti kasutama hiire või näpuga (puutetundlikel seadmetel), on lihtne unustada, et nii mõnedki veebilehe külastajad võivad vajada navigeerimiseks klaviatuuri või mõnd tugitehnoloogiat (näiteks pimedad kasutavad ekraanilugejaid). Seega on oluline, et veebilehel saaks liikuda ka ainult klaviatuuri (peamiselt tabeldusklahvi, TAB) kasutades.

• Esita veebi struktuur ja sisu üles selgelt ning arusaadavalt

Lehe sisu olgu hästi kirjutatud, liigendatud, piisava tekstisuuruse ja kontrastiga.

Eralda tekstid pealkirjadega, et moodustuksid selged paragrahvid. Nii on kasutajatel lihtsam teksti haarata ja selles navigeerida. Pealkirjad märgi koodis kindlasti korrektsete pealkirjamärgenditega (H1, H2 jne).

Lisa piltidele kindlasti tekstiline alternatiiv (ALT text), et pildi mõte oleks arusaadav ka neile, kes pilte ei näe. Ekraanilugejate jaoks on hea märkida lehe erinevad osad (näiteks päis, navigatsioon, jalus) koodis kasutades ARIA landmarke, mis määravad ära veebilehe erinevate osade otstarbe.

Kui lehel on kontakti- või tagasisidevorm, tee kindlaks, et vormiväljad ja nende pealkirjad (inputid ja labelid) on koodis korrektselt seotud. See võimaldab ekraanilugejatel vormiväljale liikudes ette lugeda, mida sinna kirjutama peab.

Veebilehe ligipääsetavuse tehniline ülevaade Google näitel:
developers.google.com/web/fundamentals/accessibility

Kuigi veebis saab oma kodulehte testida Testi oma veebilehe ligipääsetavust: wave.webaim.org), siis ligipääsetavuse kontrollimise tööriistad, nt WAVE on head abilised väga tehniliste probleemide tuvastamiseks, kuid võivad anda veebilehele tegelikkusest oluliselt parema hinde, kuna automaatkontrolli tarkvaraga on leitavad vaid umbes 30% ligipääsetavuse probleemidest. Allikas: Trinidad&Wiseman, Mari-Ell Mets

Veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavust testivad nt Ligipääsuke ja Emotive.