Services provided by the local government

Local governments provide social services and emergency social assistance to the residents. Every local government establishes the procedure for the provision of assistance with a regulation that contains the description and financing of the services and the conditions and procedure for their application. The list of services and the conditions for receiving them vary in different local governments. The law determines which services the local government must provide; however, in addition to those, the local government can decide which opportunities it offers to residents. The list of these services differs considerably between local governments; information about the specific services provided by a certain local government can be obtained from the rural municipality or city website or the social department.

It is important to know that when you are contacting the local government for assistance, you do not have to apply for a specific service, but for assistance that meets your needs.

The local government then has two tasks: to assess the need for assistance and to determine the assistance that meets these needs. The need for assistance must be assessed in co-operation with the person, thoroughly and objectively (considering more than just the application), i.e. determining if, in what activities and to what extent the person needs help. If needed, a home visit might be arranged during the assessment of need for assistance. It is necessary to take into account the person’s ability to cope, physical and social environment, social network, as well as the person’s will, wishes, motivation, etc. When providing assistance, a service that allows the person to organise their life themselves as much as possible should be preferred.

Pursuant to the Social Welfare Act, a local government must provide the following social services to its residents:

  • Social transport service – to a person who needs transport in order to get to work or an educational institution or use public services but whose disability hinders the use of a personal or public transport vehicle.
  • Childcare service – to a parent or person with right of custody of a child of up to 3 years of age (including a disabled child) and of a person with a severe or profound disability of up to 18 years of age, to support their ability to cope or work.
  • Support person service – to a person who needs significant personal assistance in performing his or her obligations and exercising his or her rights due to social, financial, psychological or health problems.
  • Personal assistant service – to an adult who needs physical assistance due to a disability to cope independently.
  • Domestic service – to a person who needs assistance in domestic activities without which it is not possible to cope. These include, for example, bringing in water and firewood, helping with cooking, etc.
  • Guardianship of adults – to a person who due to mental or physical disability needs assistance in the exercise of his or her rights and the performance of his or her obligations.
  • General care service provided outside home – to a person who has a temporary or permanent need for care that cannot be provided at home.
  • Safe house service – to a child, a family with children or an adult that temporarily needs a safe place to live.
  • Shelter service – to an adult who needs emergency care and for whom failure to provide assistance could endanger his or her health.
  • Provision of dwelling – to a person or family who due to their socio-economic situation is unable to purchase or rent a dwelling which corresponds to the needs of the person.
  • Alternative care service – to ensure the long- or short-term well-being and rights of a child by creating family-like living conditions.
  • Continued care service – to support the ability of a person leaving alternative care and guardianship to cope independently and continue studies.
  • Debt counselling service – to a person who needs counselling regarding his or her financial situation and assistance with solving problems.

If you need a sign language interpreting service due to hearing disability, you can apply for it at your local government.

In addition, if you have a mobility or visual disability or a temporary loss of mobility, it is possible to apply for a parking card for the vehicle of a disabled person in the local government. This card gives you the opportunity to park the vehicle in public paid parking places without charge, to stand and park in a built-up area where road signs prohibiting standing or parking apply, to park in a car park with limited parking time for longer than prescribed, and to park on a road in a calm traffic area outside a car park.

At your local government, you can also apply for adapting your dwelling if you need it due to your disability or special need. You can find more information on the website of the Estonian National Social Insurance Board and for more detailed conditions, contact your city or rural municipality government.

According to the Social Welfare Act, quality principles apply for the provision of social services. Guidelines for the implementation of these principles have been published on the website of the Estonian National Social Insurance Board. Guidelines are created on an ongoing basis and published on the website of the Estonian National Social Insurance Board once completed.

Kohalikud omavalitsused pakuvad oma elanikele nii sotsiaalteenuseid kui vältimatut sotsiaalabi. Iga kohalik omavalitsus kehtestab määrusega abi andmise korra, mis sisaldab teenuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Erinevates omavalitsustes on teenuste loetelu ja nende saamise tingimused erinevad. Seadusega on määratud teenused, mida kohalik omavalitsus peab osutama, lisaks võib omavalitsus ise otsustada, milliseid võimalusi oma elanikele ta pakub. Nende teenuste loetelu on omavalitsuseti väga erinev ning konkreetses omavalitsuses pakutavaid teenuseid tuleks uurida valla või linna kodulehelt või sotsiaalosakonnast.

Pöördudes omavalitsuse poole on sul oluline teada, et abi küsides ei pea taotlema konkreetset teenust, vaid vajadusele vastavat abi. Seejärel on omavalitsusel kaks ülesannet: hinnata abivajadust ja selgitada välja vajadustele vastav abi. Abivajadust peab hindama koostöös inimesega, terviklikult ja objektiivselt (vaadates n-ö taotluse taha), s.t peab selgitama välja, kas, millistes tegevustes ja mil määral inimene abi vajab. Abivajadusel hindamisel võidakse teha kodukülastus. Tuleb arvestada inimese toimetulekut, elukeskkonda, sotsiaalset võrgustikku, aga ka tahet, soove, motivatsiooni jne. Abistamisel tuleb eelistada teenust, mis võimaldab inimesel oma elu võimalikult palju ise korraldada.

Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus osutama oma elanikele järgmisi sotsiaalteenuseid:

  • Sotsiaaltransporditeenus – inimesele, kes vajab töötamiseks, õppimiseks või avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist.
  • Lapsehoiuteenus – on 1,5- kuni 3-aastase lapse (sh puudega lapse) ja kuni 18-aastase raske või sügava puudega isiku vanemale või hooldusõigust omavale inimesele, et toetada tema toimetulekut ja töötamist.
  • Tugiisikuteenus – inimesele, kes vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste ja tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
  • Isikliku abistaja teenus – täisealisele inimesele, kes oma puude tõttu vajab füüsilist kõrvalabi iseseisvaks toimetulekuks.
  • Koduteenus – inimestele, kes vajavad abistamist kodustes toimingutes, ilma milleta ei ole toimetulek võimalik. Nendeks on näiteks küttepuude või vee tuppa toomine, abistamine toidu valmistamisel, pesemisel jms.
  • Täisealise isiku hooldus – inimesele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma kohustuste täitmiseks või õiguste teostamiseks.
  • Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – inimesele, kellel on ajutine või püsiv hooldusvajadus, mida kodustes tingimustes ei ole võimalik katta.
  • Turvakoduteenus – lapsele, lastega perele või täiskasvanule, kes ajutiselt vajavad turvalist elukohta.
  • Varjupaigateenus – vältimatut abi vajavale täisealisele inimesele, kellele abi andmata jätmine võib seada ohtu tema elu või tervise.
  • Eluruumi tagamise teenus – inimesele või perekonnale, kes ei ole võimelised oma sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna enda vajadustele vastavat eluaset ostma või vabaturult üürima.
  • Asendushooldusteenus – on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine peresarnaste elutingimuste loomise kaudu.
  • Järelhooldusteenus - asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva inimese iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
  • Võlanõustamisteenus – on inimesele, kes vajab nõustamist oma varalise olukorra osas ja abi probleemide lahendamisel.

Kui sa vajad kuulmispuude tõttu viipekeele tõlketeenust, siis ka seda saad taotleda kohalikust omavalitsusest.

Lisaks on võimalik kohalikult omavalitsuselt taotleda puudega inimese sõiduki parkimiskaarti, kui Sul on liikumis- või nägemispuue või ajutine liikumisvõime kaotus. See kaart annab võimaluse parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta, peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate märkide mõjupiirkonnas, parkida piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat.

Kohalikust omavalitsusest saad taotleda ka toetust eluruumide kohandamiseks, kui vajad seda oma puude või erivajaduse tõttu. Uuri täpsemaid tingimusi ja võimalusi oma linna- või vallavalitsusest.

Vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele kehtivad kvaliteedipõhimõtted sotsiaalteenuste osutamisel. Nende põhimõtete täitmiseks koostatud juhised on avaldatud sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Juhiseid koostatakse jooksvalt juurde ning valmimise järgselt avaldatakse need samuti SKA kodulehel.

Illustratsioon: ratastoolis inimene uurib plakatit.
TOP