Puudega lapse haridustee

Erivajadusega ja puudega lapse täisväärtusliku elu tagamisel on üheks võtmeteguriks haridus. Parimad tulemused saavutatakse koostöös sotsiaal- ja tervisevaldkonna ning perega. Kaasamise, vahetu suhtluse ja ühiste eesmärkide seadmisega saavad palju olulist ära teha kõik osapooled. Eesti haridussüsteemis kehtib kaasava hariduse põhimõte, mis tähendab seda, et haridus peab vastavalt võimetele ja vajadustele olema võrdselt kättesaadav kõigile – ka kõige raskema puudega lastele. Kaasavas hariduses lähtutakse ka sellest, et kõik lapsed, vaatamata oma erivajadusele, õpivad üldjuhul kodukohajärgses koolis ning saavad tänu kohandustele vajalikku tuge ja toetust.

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, koolieas avalduvaid hariduslikeks erivajadusteks. Hariduslike erivajadustega õpilaseks loetakse õpilast, kelle erivajadus tingib muudatusi või kohandusi õppe sisus, protsessis, kestuses, koormuses, keskkonnas või muus. Sealjuures on soovitud õpitulemuste saavutamiseks vaja luua täiendavaid tugimeetmeid või rakendada ka eriõppe korraldust. Erivajadusega laps lasteaias või koolis võib vajada spetsiaalseid õppevahendeid, kohandatud õpperuume, väikest kollektiivi, viipekeele tõlki, tugipersonali või spetsiaalse ette- valmistuse saanud õpetajaid. Sageli arvatakse, et erivajadusega õppija tähendab puudega noort. Tegemist võib olla hoopis mõne kroonilise haigusega, nt diabeeti põdeva lapsega, kes tuleb edukalt toime tavakooli tingimustes, kuid võib vajada teatavates olukordades kohandusi. Samas võib erivajadusega õppija olla ka raske liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega. Sobilike õppevahendite, -meetodite ja -keskkonna olemasolul võib raske puudega noor saada edukalt hakkama ka tavakoolis. Kahjuks ei suuda kõik koolid tagada veel võimetekohast ja sobilikku õpet kõigile puuetega noortele. Keerulisemate probleemide ja diagnoosi korral (nt intellektipuude või liitpuude puhul) ei suuda õpilane toime tulla tavakooli ja -õppe tingimustes – nende laste õpe on korraldatud riiklikes erikoolides, samuti spetsiaalsetes munitsipaal- või eraerikoolides. Seal töötavad spetsiaalse ettevalmistuse ja kogemusega õpetajad ning on olemas vajalikud õppematerjalid. Lapsevanemana on oluline hinnata oma lapse võimekust, sh seda mitte üle- või alahinnates, ning vahel ka leppida sellega, et tavakooli keskkond ei pruugi sobida sinu lapse arengule parimal viisil.

Illustratsioon: kaks koolikottidega last vestlemas.
ÜLES