Kooliealiseks lapseks loetakse 1. oktoobri seisuga seitsmeaastaseks saanud last. Kui sinu lapsel on ilmnenud raskusi juba lasteaias, on mõistlik enne koolitee algust (koolimineku aasta talvel või varakevadel) pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna ehk piirkondliku Rajaleidja keskuse poole soovituste saamiseks. Tea, et igas maakonnas on vähemalt üks nõustamismeeskond, mille ülesanne on soovituste andmine alushariduse andmiseks sobiva rühma valimiseks, koolikohustuse edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega laste õppe ja kasvatuse korraldamiseks. Nõustamismeeskonnas on vähemalt viis liiget, kuhu kuuluvad eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajadusel võib nõustamismeeskond kaasata oma töösse ka teisi eksperte. Täpsema info kooliväliste nõustamismeeskondade kohta leiad piirkondliku Rajaleidja keskuse kaudu või kohalikust omavalitsusest. Nõustamismeeskonna hinnangutest võib selguda, et vajalik on õpe alushariduse erirühmas, koolipikenduse taotlemine, kohandatud õppe korraldamine vms. Vastavalt vajadusele tehakse lapsele täiendavad psühholoogilised või meditsiinilised uuringud ning lapse jaoks parima õppekorralduse soovituse annab nõustamismeeskond. Nõustamismeeskonna poole saad pöörduda ka siis, kui laps juba õpib koolis, kuid tal on tekkinud õppimisega või kollektiivis toimetulekuga raskusi.

Nõustamismeeskond võib lapsevanemale soovitada ka erivajadusega laste kooli. Milline kool lapsele kõige sobilikum on, sõltub tema erivajadusest. Näiteks tegutseb Eestis spetsiaalselt nägemis- või kuulmis- ja kõnepuudega lastele mõeldud koole. Samas võib erikool olla üldhariduskool, kus on tavakoolist erinev õppekava ehk lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõppekava ning seal töötavad lisaks õpetajatele erinevad tugispetsialistid, et toetada laste maksimaalset arengut. Erikooli soovitatakse eeskätt juhul, kui tavakoolis ei ole vajalikke tingimusi ja pädevust erivajadusega lapse õppe korraldamiseks, toetamiseks ja vajalike tugiteenuste pakkumiseks. Lõpliku otsuse kooli valikul langetad sina lapsevanemana, kuid kindlasti tuleks sul põhjalikult kaaluda erinevate spetsialistide soovitusi. Tea, et nõustamismeeskond teavitab omakorda ka lapse kooli, millised on soovitused selle õpilase kohta.

Kohustusliku põhihariduse omandamist ja erivajadustega õpilaste õppekorraldust reguleerib Eestis Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS).

Põhihariduse omandamine toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimuv õpe on lihtsustatud (LÕK), toimetuleku- (TÕK) või hooldusõpe (HÕK), vastavalt lapse vajadusele. Lihtsustatud õppekaval õpivad lapsed, kellel on vaimse võimekuse tõttu keeruline sammu pidada eakaaslastega ning kellele tavaõppe- kava ei ole võimetekohane. Toimetuleku õppekava on mõeldud mõõduka või raske intellektipuudega lastele ning hooldusõppekava sügava intellektipuudega või liitpuudega lastele. Noored, kes lõpetavad põhikooli lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel, saavad vajadusel kasutada lisa-õppeaastat kooli lõpetamiseks. Uue seaduse kohaselt saavad lisa-õppeaastat kasutada ka riiklikul õppekaval õppivad noored, kui nad pole oma erivajadustest tulenevalt veel küpsed jätkama õpinguid järgmisel tasemel või asuma tööle. Lisaõppe pakkumise otsustab kooli pidaja.

Kuidas saab tavakool toetada erivajadusega lapse õpet toetada?
Igas koolis töötab haridusliku erivajadustega õpilaste õppe koordinaator ehk HEV-koordinaator, kes nõustab nii peret kui ka õpetajaid. HEV-koordinaator teeb ettepanekuid lapse toetamiseks koolis, kaasates vajadusel koolivälise nõustamismeeskonna. Tuge vajava õpilase jaoks tehakse koolis arengu jälgimise kaart, kuhu kantakse info lapse toetamise kohta. Vähemalt kord aastas hindab HEV-koordinaator koos õpetajate ja tugispetsialistidega õpilasele pakutud toe mõju ning teeb ettepanekuid edasiseks. Kõige igapäevasemaks toetuseks, mida koolides pakutakse, on tugi- õpe. Selleks kasutatakse erinevaid võimalusi. Õpetajad ja kooli tugipersonal (logopeed, eripedagoog, abiõpetaja, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog) saab õpilasele pakkuda toetust konkreetses ainetunnis, konsultatsiooni-, järeleaitamis- või tugiõppetundide abil. Lapsele, kelle erivajadus põhjustab raskusi õppimaks koos klassikaaslastega ja klassile etteantud töökava järgi, võib koostada individuaalse õppekava (IÕK). Sellesse pannakse kirja, milliseid erisusi laps õppetöös vajab. Lastele, kes vajavad eripedagoogilist või logopeedilist abi, peab kool võimaldama täiendava toena õpiabirühmas osalemise. Kui koolis on märkimisväärne hulk hariduslike erivajadustega õpilasi, siis on võimalik moodustada ka eriklasse, kus õpilasi vähem ja õpetajal on paremad võimalused individuaalseks lähenemiseks. Mõnel juhul võib laps vajada õppetöös tugiisikut. Selleks tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda tugiisiku teenust, kuna teenuse sisu paneb paika iga kohalik omavalitsus ise. Uuri võimaluste kohta kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajalt.